KRONOLOOGILINE ISELOOMUSTUS

Minu pensionipõlv algas 2023 aasta suvel. Kui tervist jagub ja aeg võimaldab, siis tegutsen jõudumööda ikka ka ehitajana edasi. Kui ei jaksa päris jooksujalu noortega võistelda, siis seda omadust kompenseerivad kogemused, vilumus, teadmised ning oskused.

Aastal 2007 sai alguse minu loodud ehitusettevõte Vuuk Ehitus OÜ. Kui tavaliselt peetakse ettevõtluse all silmas äri kui sellist, siis minul on ehitusettevõte peamine eesmärk olnud ikkagi enesele töökoha loomine ja äraelamisevõimalus. Töötajaid oli vaid algaastatel, tegutsenud siis üksi, omaette. Ehitatud sellel ajaperioodil peamiselt elamuid, nende üldehituse osa vundamendist korstnani. Aga ka elamute osi, näiteks puhasvuugil tellis- või looduskivifassaade, vundamente, põrandaid, müüre, puitkarkassseinu, lagesid, kipsplaatidest lae- ja seinavooderdisi metall- ja puitkarkassil. Samuti mitmesuguseid elamute juurde kuuluvaid abihooneid ning rajatisi: aedu, kiviaedu, ühe biopuhastiga kanalisatsioonirajatise jne.

Juba varem olin asunud uurima kodulehe tegemise võimalusi. Alguses proovisin kodulehte luua spetsiaalsete tasuta kodulehe tegemise programmide abil. Seejärel asusin koodi õppima ja kodulehe koodi kirjutama Notepad++ programi abil. Alguses uurisin internetist leitud eestikeelset õppejõudude M. Metsheina (https://www.metshein.com/) ja J. Kippari õppematerjale. Seejärel võtsin käsile inglise keelse õpimaterjali: https://www.w3schools.com/. Nendest õppematerjalidest õppisin iseseisvalt HTML-i, CSS-i, JavaScripti ja PHP koodi. Lisaks on kodulehe tegemisel kaudselt kasutatud muidki vahendeid nagu Sketchup, Windowsi koosseisu kuuluvat Paint, Word ning Excel vahendeid. Tasapisi olen arenenud ise ja minu loodud koduleht.

Enne aastat 2007 tegutsesin mõned aastad füüsilisest isikust ettevõtjana mitmesugustel aladel, sh ehitusvaldkonnas, osutasin veoteenuseid jne.

1996 aastal asusin hoonete ehituse eriala õppima Tallinna Tehnikakõrgkooli, mille lõpetasin aastal 2000. Pärast seda olen osalenud paljudel koolitustel ja õppeseminaridel. Kui loodi kutsestandardite süsteem, siis läbisin kohustuslikud täiendkoolitused ja omandasin ehitusjuhi kutsetunnistused. Kutsetunnistuse omamine ehitusjuhtidele tehti riigi poolt kohustuslikuks, et ettevõte saaks legaalselt kutsetegevuse raames ehitusteenuseid osutada.

Eelmise riigikorra ajal töötasin ehitustöölisena tolleaegse põllumajandus ettevõtte ehitusbrigaadis. Ehitasime enamasti suuri põllumajandushooneid, sh lautasid, töökodasid aga ka elamuid. Keldrita hoonete vundamendid ehitasime peamiselt järgnevalt: kopp kaevas 1,2 m sügavuse vundamendi kraavi, sinna põhja läksid tihedalt üksteise vastu pestud põllukivid, millevahelised tühimikud täideti liivaga. Maapinnast ca 30 cm allapoole valasime betoonvöö (taldmiku). Selle peale monteerisime kraana abil betoonist vundamendi suurplokkidest (näiteks mõõtudega 240 x 50 x 60 cm ja 90 x 50 x 60 cm). Ülemise plokirea peale läks betoonist sarrustatud tasandusvöö. Seinad ehitasime kõige sagedamini silikaattellistest. Kraanaga tõsteti tellised alustena objektile. Suure segumasinaga sai tehtud segu. Segu tegemiseks oli eraldi segumeister, kes ainult sellega tegeleski. Olenevalt ehitise suurusest oli mitmemeheline müürseppade brigaad. Olenevalt müüridest ja ladumise keerukusest ning tingimustest 1 mees ladus keskmiselt ühe kuupmeetri jagu telliseid koos vuukimisega päevas. Ja töö oli oskajatel meestel seejuures igati korralik, vähemasti tolle aja mõistes. Kuna tol ajal iga väikese vea pärast ei noritud, siis lasti müüri ladumisel kätt proovima ka algajatel meestel. Muidugi sellesse kohta müüris jäi ka vastavalt algajalik käekiri, kus vuugid ei olnud kuigi ühtlased ja seina pind polnud alati päris sirge.

Valasime ka sadade ruutmeetrite viisi betoonpõrandaid, monteerisime raudbetoonpaneelidest lagesid, ehitasime katuseid. Käsitsi sai tehtud krohvitööd nii, et päevas üle 30 m² tipp-topp korralikku pinda. Kätt sai proovitud ka mõnede majade sise-ning välisviimistlus ja maalritöid tehes sh. suurte pindade lauspahteldusel ja värvimistel. Siis jõudis kätte kollaps - tolleaegse riigikorra kokkukukkumise aeg.

Paljud jäid töötuks. Paljud läksid välismaale tööd otsima.

Õnneks oli minust saanud nõutud ja hinnatud ehitusmees. Nõudlust ehitustöö järele ikka oli ja juhutöödega oli minul ka taasiseseisvunud riigi algusaastail võimalik suhteliselt kenasti toime tulla.

Mind kutsus tolleaegse majandi ehitusbrigaadi ehitusvaldkonna aseesimees, kellele olin noore ja hakkaja töömehena silma jäänud. Esimene minu suurem ehitusobjekt oli majandi tehnohoolde punkt. Sinna sain tööle müürimehena. Esimeseks müüritööks olnud silikaattellistest müüride iseloomustamiseks on minu poolt SketchUp PRO programmis visualiseeritud alljärgnev pilt: